5. mai 2009

Waking Life

Hiljuti oli mul eriline filmikogemus. Richard Linklater`i "Waking Life" kujutab endast hoopis teise ideega filmi kui tema muud teosed. "Waking Life" sisaldab poolteist tundi tihedaid ja sügavaid filosoofilisi arutlusi, mida antakse edasi peategelase dialoogide kaudu teiste inimestega. Nõnda suudab see rohkem mõtlema panna, kui terve periood filosoofiat.

Filmi ühendavaks liiniks on noormees, kes lendab oma unenäos ringi ja kohtub erinevate inimestega. Konseptsioonilt kujutab see lucid dreaming` ut ehk ergast unelemist, kus inimene kontrollib unenäos toimuvat.

Filosoofiliste teemade ulatus on väga lai: Elu. Eksitentsialism. Inimese evolutsioon. Inimloomus. Hing. Vaba tahe. Ühiskond. Universum. Unenäod. Jumal ja veel palju muudki. See on ka üks põhjuseid, miks seda filmi tuleks vaadata korduvalt: et mõista iga tseeni tähendust.

Ka visuaalselt on see võimas film. Kõigepealt on filmitud ja monteeritud kokku ning tulemus on lastud läbi rotoskoobi. Tulemus tabab naelapead: ühelt poolt annab see unenäo tunne ja teiselt poolt aitab see dialoogile keskenduda.

Kindlasti mitte nendele, kes ootavad tugitoolis mõnuledes informatsiooni ette söötmist- teos nõuab kaasamõtlemist. Kindlasti on vaja ka head inglise keele oskust, sest võõrkeelseid filosoofilisi arutlusi pole lihtne mõista.

“The quest is to be liberated from the negative, which is really our own will to nothingness…To say yes to one instant is to say yes to all of existence.”