Tervitusi rAnatoli rannatooli laenutusest!
Pildil siis liik nimega homo Guido, keda kohtab rannas liigagi tihti. Viimased kolm päeva on möödnud siis töötähe all asendades tsükli-/festivalimeest ja hoides rannatooli-bisnessi elus. Rannas töötada on äge: saad päevitada, õlut juua ja makstakse raha ka (tegelikult tuleb tööd ka teha ja õhtuks olen sama väsinud, kui eelnevatel suvedel pärast tööpäeva ehitusel või laos). Nii et aus tehing. Tänu sellele on Euroopas trippimise jaoks raha koos ja basskitarrigi sai lõpuks ära soetatud. Poissmehe elu on ju teadagi täis palju üksikuid pimedaid sügisõhtuid. Selle asemel, et neid lollusega püüda täita (mis enamasti minu puhul toimub) võiks parem midagi arendavamat teha. Ning kuna sõprusringkonnas bassimeestest puudus, siis saigi see pill valitud. Muidugi suurt rolli valikus mängib ka minu rütmipillide lembus- hea rütm on iga laulu alustala ja bass on ühenduslüli kitarri ja trummimehe vahel. Kitarr on ju läbi proovitud- liiga rafineeritud pill minu jaoks. Oma maamehe kätega kauneid helisid välja võluda on üsna vaevaline. Bass on lihtne: 4 keelt ja mängida võib ka sõrmedega- jehuuu!
Ees seisab veel nädal aega maja renoveerimist, siis kott kokku ja vutt-vutt Katalooniasse. Nii väga juba tahaks minna ja seigelda, ehk toob see minu mõttemaailma ummikseisust välja. Tühja koha peal sammumine ja "same old thing" nüristavad meelt ja segavad normaalset toimimist.
Eurotripist ma kirjutada siia ei jõua, kuna läppar langes kaasavõetavate asjade hulgast ära. Üleskirjutisi teen kindlasti ja ehk hiljem ka postitan siia.
Kliimasoenemine avaldub ka suvises ilmas: mitmeid päevi kestnud kuumalaine jätkub ka homme ja ülehomme 34 kraadise kuumusega. Ma kardan juba, et laenatud läppar võib vedru välja vista (jälle)....püüan arvutiaega miinimumi peal hoida. Ärge teie ka vedru välja visake.
Päikest!(või varju)
