Väike paus

Ilusatest ilmadest ja minu ebaõnnest läpparitega tingituna pole jõudnud siia midagi kirjutada. Loovus ja motivatsioon suht nullis olnud. Viimased kaks nädalat veel pingutada, siis on ehk esimene kursus ülikoolis seljataga.

Vaimuvaese inimesena olen seega tarbinud teiste loomingut. Mihkel Raua "Sinine on sinu taevas" sai suhteliselt kiiresti läbi loetud. Päris hea põnevik oli ja see, et kogu sündmustik toimus Eestis lisas vaid vürtsi juurde. Põhisüžee oli väga fantaasiarikas ja harjumatu: terrorirünnakud ja Eestis!? Need ei olnud kamp mingisuguseid pronksöö jorsse, kes tampoone ja uusi Armani ülikondi tahtsid- nad olid tõsiseltvõetavad. Paar väga võigast steeni lisasid raamatule ka sügavust ja mõtlemisainet. 4+ ütleks.

Jürgen Rooste "tavaline eesti idioot" oli ka päris meeleolukas ja nalja täis. Sisaldades endas tavalist eesti idiooti, hullu lehma, koera, kes õppis rääkimise ära, taanilinna ja hea tsisternitäis alkoholi. Kohati nagu Buk ning samamoodi paistab vahel tema luuleridade vahelt kurbust. Ju vist ikka see fenomen, et mainimist väärt kraami kirjutavad inimesed, kellel on midagi puudu. Inimesel, kellel on kõik olemas, pole midagi öelda, mille väärtus oleks suurem kui lausel "Eesti kurk - 24.90"

Väike pala:
ärkan
keegi on saatnud telefonile sõnumi
et armastab mind
olen alles unine ja ehmatan
nüüd virges
süda hakkab puperdama


hõõrun silmi ja klõpsin telefoniga
uhh-puhh mis-kes ehm-õhm


ema muidugi


saadan vastu sõnumi:
missa raisk ehmatad inimesi