QR kood ehk 94 aastast pärit uudis

Võib-olla mäletate energiajoogi Starter kampaaniat, kus olid samasugused ilusad mustrid pudelikese peal. Arvatavasti mitte. See on minu teada eestis ainuke kord, kui nähti selle tehnoloogia potentsiaali. Kahju, et see rohkem populaarsust ei kogunud.

Selle nimi on QR kood ja kujutab endast maatriksi (2 dimensionaalne) ribakoodi. Selle tehnoloogiaga on võimalik kujutada kuni 4 296sümbolit või 2 953 baiti (see on päris suur pilt). Ehk siis päris suur  hulk informatsiooni. QR koodi lugemiseks on vajalik skänner või lihtlabane mobiiltelefoni kaamera. Sobib iga mobiil, millel on kaamera. Tarkvara valik on kasutaja teha: Nokia oma (töötab muidugi ainult Nokiatel) või eri tootjate mudelite sobiv Kaywa Reader (neid on veel ja veel). Üldjuhul on igal variandil ka oma QR koodi looja nt. Kaywa Generator.

Kindlasti küsite - Aga miks on see kasulik? Tööstus kasutab neid juba ammu erinevate komponentide identifitseerimiseks (nt. Nokia laadijal ja mobiili aku all võib neid kohata). Teine sektor, mis saaks sellest kasu lõigata on reklaam. Kujuta ette olukorda, kus plakati/toote/pakendi peal on see väike QR kood (mis viitab toote kodulehele).  Praegusel ajal on enamustel telefonidel kasvõi madala resolutsiooniga kaamera küljes ja minginegi internetiühendus (WAP, EDGE, 3G, 3,5G). Poes olles on mul soov saada toote kohta rohkem/aktuaalset infot. Suunan mobiilikaamera QR koodile ja saan veebiaadressi, et kodulehele lugema minna.Või teine stsenaarium. Näen plangul vägevat kontserdiplakatit. Kuna plakat on üsna piiratud ruumiga, siis tuleb teha väga väike valik kogu olemasolevast infost. QR koodina võib aga kujutada nt. ajakava või mingit muud lisainfot või hoopis kodulehele suunata. Igatahes võimalused on väga suured ja leidlikkuse korral saab seda tehnoloogiat väga efektiivselt ära kasutada.

Trükkides Googelisse "QR code generator" leiate lehtede viisi QR koodi loojaid, millega saab edasi anda
SMS-e (koos saaja numbriga) Linke (eriti kasulik, kui ei viitsi käsitsi telefoni trükkida) Google maps asukohta Kalendri sissekannet Telefoni nr, e-maili Wifi nime ja parooli Uut kontakti jne...

Head avastamisrõõmu!

Turvaaukude nädal

Viimasel nädalal on minuni jõudnud teadmised päris tõsiste turvaaukude kohta. Ning kõige üllatavam on see, et ma poleks oodanud nende ilmemist sellistes kohtades.

Esimene on siis ülemaailmset tähelepanu köitnud Mozilla Firefoxi laiendus Firesheep, mis laseb paroolita wifi võrkudes (muul juhul ohtu pole) mõne klikiga pääseda ligi selliste saite nagu näiteks Facebook, Twitter, Wordpress, Windows Live, Google jne. kontodele. Samuti on kuulduste järgi ka mitmed eesti sotsiaalsed saidid samamoodi haavatavad. Kasutades iidvana koodijuppi pääsetakse ligi võrgus sisselogitud kasutajate küpsistele ligi ja kasutatakse neid. Valmiskirjutatud laienduse tõttu saab sellega hakkama iga minimaalse arvutikasutuse oskusega inimene. Minu seisukohalt väga vägev viis tõmmata tähelepanu puudustele ja laiskusele, mida veebisaitide omanikud on püütnud vältida/peidus hoida. Lahendus on iseenest lihtne: on vaja kasutada krüpteeritud HTTPS protokolli (see sama, mis näiteks internetipankades). Soovitan lugeda laienduse autori blogist. Seal on välja toodud eesmärgid ja järgnenud üldsuse vastukaja.

Lahendus: Liigu virtuaalsest sotsiaalvõrgustikust tagasi pärisellu või kasutada mõnd lisa, mis sunnib lehekülgi suhtlema HTTPS kaudu. Näiteks Force TLS FF jaoks.

Teise turvaaugu pärast olen ma eriti pettunud. Suure hurraaga reklaamitud ja meeletu rahastusega  ID-kaardil on veel turvaauke. Kui 2002 saadeti ID-kaardi paroolid (PIN-id ja PUK) ümbrikus, mida oli võimalik laualambiga läbivalgustada ja koodid vabalt välja lugeda, siis nüüdne probleem on seotud ID-kaardi tarkvaraga. Täpsemalt on see seotud ametliku ehk AS Sertifitsserimiskeskuse poolt arendatud tarkvaraga. Suvaline sait saab lugeda ID-kaardilt nime ja isikukoodi. Seda probleemi saab vaadelda lehel: http://id.anttix.org/leak/leak.html.

Lahendus:  Külastada tihedamini pangatellerit ja vedada end valimiskasti juurde või kasutada vabatahtlike poolt edasi arendatud (turvalisemat) tarkvara.