Joonasega kahekesi ettevõetud
projekt sujub üldjoontes (väikeste takistustega) edukalt ja ma loodan kõikidele aktiivsetele ja lahedatele inimestele, et ka mälumängud hakkavad edukalt kulgema. Idee on nii hea, et
TÜÜE andis meile raha ja
TÜMK saatis meile pool-ähvardava/pool-patroniseeriva kirja. Ju kardavad, et linna tulnud uued tuuled puhuvad nende raske vaevaga ehitatud onni kummuli. Igatahes kutsun kõiki üles meid toetama ja teisipäeva õhtuti koos mõnusalt aega veetma ja õlut jooma. Rohkem infot
SIIT!
Projekt "Rohkem sporti, õppimist, vähem alkot" on siiani edukalt kulgenud, koolitükid on tehtud ja isegi kokanduslikeks eksperimendideks on aega jäänud. Tortillad, maasikakook, risotto, kanawok, paneeritud tursafileele, supid, pannkoogid- nendele Tartus proovitud roogadele lisandus see nädal täiesti enda valmistatud pitsa ja juustušnitsel. mmmm
Nüüd, kus ma olen lugenud Olavi Ruitlase "Kroonu" ka läbi, tahaks veidi ta teostest kirjutada. Raamatust "Naine" olin ma enne lugemist nii palju kuulnud : "bukowsklik, vonnegutlik jne." Bukowskist vaatas vastu vaid teose objekt- naine ja subjekt-mees. Vonnegutist aga perseaugu ümber käiv fetiš, muud midagi. Raamat oli väga lühike, kuid koos ohtrate illustratsioonidega ja rõhutatud liigendusega moodustas terviku. Ja ausalt öeldes oli päris hästi kirjutatud. Tunda oli Ruitlase enda elus tuntud kibestumist, kuid selle tasakaalustas ohtralt positiivseid naistegelasi: Väike Naine, Unelmate Naine jne. Aga raamat ei jätnud sügavat muljet seetõttu, et antud teema jaoks olen lihtsalt liiga noor. Ei saa mina veel aru keskealise muredest ja tema perssekeeratud suhetest.
Üks huvitav tähelepanek on mul veel seoses soorollidega. Uuspõld tuli Ürgmehega, vastandina tuli "Kuidas dresseerida meest" Merle Palmistega. Ruitlane tuli Naisega, "Mees" tuli Merca poolt. Mis kuradi vastandamisperiood jälle on? Kes saab teisele sugupoolele rohkemate stereotüüpidega ära panna? Kuigi ma ei oska hinnangut loovusele anda (sest kahjuks olen vaid Naist neist neljast lugenud/kogenud) tundub see kogu olukord farsina, kus naerdakse just lugeja/kuulaja/vaataja üle.
Ruitlase "Kroonu" jättis minusse sügavama mulje. Väga šveikiliku stiiliga saamatus oli nii vene kroonu absurdi ja ülematele ära tegemist, kuid ka seal valitsenud jõhkrust, toorutsemist ja vägivalda. Raamat puudutas mind tugevalt vististi seepärast, et ma olen kuulnud loendamatu arv lugusid vene sõjaväes toimunust, et läbi huumoriprisma antud olustikus näha ka reaalsust, mis muidu tavalugejale võib-olla lausa ebareaalne tundub. Lisaks ühtis see minu arvamusega, et militaristide poolt tatiga väjapritsitud "Sõjavägi teeb sust mehe" moto on absurdne ja täielik demagoogia. Kui oled looder ja pätt, siis ei tee ka sõjavägi sinust meest. Teeb sust vaid mundris loodri ja päti.
Rammsteini kontserdist on veidi hilja kirjutada, pealegi ei oska ma seda niiväga sõnadesse panna, pigem näitaks emotsiooniga :). Julgen öelda, et see oli seni minu parim konsertelamus, tõesti igat kulutatud senti väärt. Laupäeval sain esimese kogemuse Gen-klubiga, kus toimus üritus "Noamericandream". Me läksime muidugi nostalgia pärast, sest Eesti pungikuningas JMKE astus ka lavale. Väga mõnus õhtu oli, koht ja üritus jättis hea mulje. Kuulsin vaid 2 Tartu enda bändi, kuid üks neist oli päris hea (Ohtlik Kaev!) ja see on juba suur võit. Neil oli ka väga ainulaadne bändiliige (naissoost tummar), kes vaikides vehkis OK! logoga liiklusmärgiga.
Muusikast veel niipalju, et olen kuulanud nii Metsatöllu "Äio" kui ka Gorillaz "Plastic Beach"-i juba mitu korda läbi ja emotsioonid on positiivsed. Esimene üsna traditsioonile Metsatöll (mitte halvas mõttes) ja teine on väga popilik (ka mitte halvas tähenduses), teistsugune, kuid sellegipoolest mitmekesine. Leidsin endale sealt huvipakkuva mehe nimega Bobby Womack, kelle muusika vastu tekkis mul suur huvi. Mõlemat plaati julgen soovitada
Rohkem nagu midagi ei meenugi. Ahjaa, andke teada, kustkohast ma võin saada Bukowski ingliskeelseid teoseid. Eriti huvitatud oleks tema luulekogudest.
