phewwwww.....
Nii intensiivset nädalalõppu pole ammu olnud. Aga nii peabki vist olema, sest nagu tavaks ikka: kohustus järgneb kohustusele. Lihtsaltolemise aega ei jäägi ja võib nii juhtuda, et inimene hakkab elama kohustuse nimel, mitte enda jaoks, võõrandudes iseendast.
Kaks väga mõnusat päeva (väikste nüanssidega) mõnusate inimestega. Sai vanu ja uusi nägusid näha ja olemisest rõõmu tunda. Ja selliste postiivstete emotsioonide taustal ei tundu väga suur katastroof ka see, et nädalalõpul midagi kasulikku ei teinud.Kuigi raske osa on see, et peab homseks inimeseks saama ja mürkained kehast välja saama.
Kuulake Wolfmotherit ja nautike elu!
NB! Sissekande sisu on sama segane kui minu enesetunne.Palun mõistmist
1 kommentaari:
Ma mäletan, kui ma seda sissekannet esimest korda lugesin - ma jamasin endiselt oma aastatööga. Ja lugeda tol hetkel sinu 'kahest väga mõnusast päevast mõnusate inimestega' oli nagu sool värskele haavale. .. :D Aga nüüd...on see kõik lihtsalt ilus mälestus 12. klassi kevadest. :)
Postita kommentaar