Nüüd, kus on korralikult kaineks saadud ja välja puhatud võib väikse kokkuvõtte teha sellest, Pärnu jaoks esimesest, internatsionaalsest üritusest.
Kohe alustuseks võib ära öelda, et saadi täitsa hästi hakkama. Eriti arvestades seda, et eelarve langes 7,5 miljoni pealt 3,5-ni. Päris palju, või mis? Oma rolli mängis ka see, et kasutati vabatahtlike abi ja korraldusmeeskond oli suuresti linnavalitsuse omad inimesed. Nii tuli näiteks Hansapäevade ajalehe eest maksta vaid trükikojale (kujundamine, tekstid olid kõik enda inimeste tehtud).
Märkimist väärt on ka tänavuse ürituse imago. Kivisildniku loodud moto ("Meie igapäevane tulevik"), hansapäevade logo (stiliseeritud 17. sajandi Pärnu kindluslinna plaan) ja punane õun sümboliseerimaks Pärnu kui linna küpsust, tekitasid ühtekokku tervikliku pildi ja olid kunstilises mõttes hästi tehtud. Ka meeldis mulle ürituse terviklik melu: üle pika aja tundus mulle, et Pärnu väärib oma suvepealinna ja kuurorti tiitlit.
Rääkides veel kultuursest küljest, siis oli see küllaltki paradoksaalne. Otseselt hansapäevadega (ehk tolle ajastuga) seotud esinemised olid pigem seotud hetkelise emotsiooniga "vaat kui tore ja huvitav" ehk ei suutnud rohkem köita kui 5 sekundist. Aga Bluusiklubi ja John Stuart Milli esinemised (ehk siis tänapäevased) suutsid küll minu muusikamaitset kõdistada. Ehk peaks korraldajad seda edaspidi arvestama, et vaid torupillidest, jauramitest ja paaniflööti mängivast peruulasest jääb siiski veidi väheks...
Vabatahtliku töö oli küllaltki vägev, kuigi oleks rohkem huvitavaid probleeme oodanud. Ainuke päev mil me midagi korda ka saatsime oli 25. juuni, ülejäänud 2 päeval koosnes töö suuresti Facebook'i mängudest ja ootamisest. Aga purjus kaunapilslased, 60 aastsed "vanade torisejate" saksa dublandid ja maasikatega vene noor ajakirjanik muutsid päevi sisukamaks. Kokkuvõttes jäin rahule: sai keeli jälle praktiseerida ja eriti meeldis mulle see, et sa tahad tööle minna, vägev tunne on kui motivatsioon ei ole raha.
Võib-olla on huvitav ka see, et see väline melu (millele Pärnu suurepärane ajaleht rõhku paneb) on tegelikult Hansapäevade vähemtähtsam külg. Et anda rahvale seda, mida nad ikka erinevatel ajastutel on ühtmoodi ihanud: tsirkust ja leiba. Tegelik hansalinnade delegatsioonide kokkutuleku eesmärk on turismi, koostöö, majandus- ja kaubanduskontktide arendamine jne.
Tänu hansapäevadele on Pärnu saanud väikse iluoperatsiooni ja mõningaste mööndustega on linn täitsa ilus. Kui vaid linnaisad ja kaupmehed aru saaksid, kui palju potentsiaali on meie linnal ka väljaspool suvehooaega...siis oleks lootus, et ma ei peaks Pärnut 10 kuud aastas provintsiks kutsuma.
5 kommentaari:
Tõesti peab möönma, et üle pika aja Pärnu linn elas nagu linn. :) Isegi turistide tipphooajal pole nii palju rahvast linnas olnud. Mina nuriseks aga natuke küll, sest see suur ja vägev üles pushitud tantsuetendus ei kõlvanud kuskile. Ma oleks sellise ülesande siiski jätnud mõnele loovamale inmesele tantsuvaldkonnas, kellel oleks olnud parem visioon ja oskus seda edasi anda. Meil on palju noori, kes oleks poole vingemalt asja käima ajanud... Seda oli ka näha, et kellelegi see väga ei istunud. Selle 15 minuti jooksul, mil see kestis, hõrenesid read ikka väga märgatavalt.
Kui ma päris ausalt ütlen, siis ei näinud ma kusagil ei tantsuetenduse ega ka "laulupeo" promomist. Ma ei teadnudki enne sellest, kui Merru rääkis. Aga allapoole igasugust arvestust oli see igal juhul (minu kui meeletu tantsueksperdi seisukohast).
Ma küll tantsupeost rääkida ei oska... aga mingit promo ma küll kuskil ei näinud. Selles suhtes ikka kehvasti. Üldsegi jäid suured sündmused kuidagi reklaamimata. Aga muidu hea.
Linna peal räägiti lihtsalt, et mingi äge tantsuvärk on. :) Päris paljud mainisid seda muidu.
Noh, tõenäoliselt vastavates ringkondades ja tutvuskondades. ;)
Postita kommentaar