Lõpuks sain järgmise Dovlatovi teosega ühele poole. See on see kurikuulus teos, kus Dimitri Klenski tripper avalikkuse ette tuuakse. Lood on anekdootlikud ja lühikesed ning üdini elujaatava suhtumisega."Eestlase tunnen ma hoobilt ära. Nende välimuses ei ole midagi kriiskavat ega pealetükkivat. Neil on lips alati ees ja püksiviik sirge. Pisut nõrk lõug ja rahulik silmavaade."
"Healt inimeselt oodatakse vastavat käitumist. Talle esitatakse kõrgeid nõudmisi. Tema õlul lasub igapäevne ränk õilsuse, arukuse, usinuse, aususe ja huumori koorem. Ja siis jäetakse ta mingi lurjuse pärast maha. Lurjusele aga pajatatakse naerdes hea inimese tüütutest voorustest. Naised armastavad ainult kaabakaid, seda teab igaüks."
"Inimese jaoks, kel pole kindlat eesmärki, oli see täiesti normaalne samm. Kõik, kellel on elust ebaselge ja udune arusaa, tahavad tegeleda filosoofiaga."
"Ideoloogiat polegi vaja pooldada, see kas võetakse omaks või ei võeta. See on nagu vangla: meeldib või ei meeldi, istuma pead ikka..."
"Loomingulistest elualadest tuleks üldse hoiduda. Teine asi, kui sa seda ei suuda. Siis pole muud võimalust. Sel juhul ei vali sina teda, vaid tema valib sinu."
"Nii nagu raamatu kui ka naise juures pole oluline vorm, vaid sisu... Isegi nüüd, pärast lõputuid pettumusi, tundub see määratlus mulle igav. Minule meeldivad endiselt üksnes ilusad naised."
0 kommentaari:
Postita kommentaar