14. sept 2010

Äkki 3. kord õnnestub ehk EAKO ristiretk


 Ma lootsin, et ma ei pea sellest jälle kirjutama, kuid ridamisi on hakatud minu lemmiksaite kiusama ja nii puudutab see ka mind. Kõigepealt Ninjavideo.net kinnipanek USA võimude poolt, siis järjekordsed Thepiratebay.org kohtuprotsessid ja nüüd ka Subclubi kiusamine EAKO poolt, juba kolmandat korda (viimasel kahel korral pole neid edu saatnud). Not cool.

Kui otseste downloadide ja torrentite puhul on võimalik luua mingi pretsedent, siis subtiitrite puhul on see mulle senimaani jäänud arusaamatuks. Subtiitreid annab võrrelda laulusõnadega. Kas laulusõnade internetti riputamine on piraatlus? Kas see kahandab CD-e läbimüüki? Ma julgen väita, et ei. Subtriitrid on alati kasutajate omalooming ja peaks idee järgi kuuluma ju neile.Ma oleks tänases postuse hoopis Gainsbourgi eluloofilmist ja Dovlatovi teose "Tsoon" baasil tehtud "Komediya strogogo rezhima"-st kirjutanud, aga kuna rahaahnete "autorikaitse" bürokraadid võitlevad kunsti levimise vastu, sõna otseses mõttes, siis pidin sõna võtma. Ma ei usu, et kunagi ilmub see vene film eesti subtiitritega, et ma saaks seda kinno vaatama minna või DVD-l nautida. Võib-olla pean selle ära kustutama, sest oma olematu vene keelega ei saa ma hakkama.... kahju on kui sellised asjad piiravad ideede levikut.

Kui midagi meeldib tarbijale, siis on ta nõus ka selle eest maksma. Mulle meeldivad artistid, kes kasutavad põhimõtet "Maksa palju heaks arvad". Sest hind, mis praegusel ajal küsitakse, ei vasta enamusel juhul absoluutselt sisule. Või nagu Ninjavideo manifestis kirjas oli:
"You … YOU have done this. You … The studios with your inflated budgets and your ridiculous salaries. You have fed the mob insignificant tidbits about celebrity antics in order for them to pay out their retirement funds in popcorn prices. But not all amongst this mob are sheep."  
Hinnad on kunstlikult nii kõrgeks aetud, et isegi suurima tahtmise korral ei jõuaks ma oma muusikajanu originaalplaatidega ära toita. Ja lõppude lõpuks olen ma siiani arvamusel, et muusikud, kes oma teoseid armastavad, tahavad, et võimalikult palju inimesi nende muusikast kuuleks/kuulaks.

Veidi lisajuttu:
 Kus jookseb «piraadiks» olemise piir? http://wwx.postimees.ee/061105/esileht/siseuudised/182226.php

• Luba küsimata ja autoritasu maksmata on õigus teost kasutada näiteks õppetöös. Teine variant on see, et luba ei küsi, kuid maksad poest CDR-i toorikut ostes kaudselt autoritasu, mis on plaadihinna sees.


• Kui inimese plaadikogu koosnebki ainult netist tõmmatud ja salvestatud plaatidest ning ta kuulab neid ise, siis pole probleemi. Muid toiminguid selle plaadiga – rentida, müüa, annetada, kinkida – teha aga ei tohi.


• Oma tarbeks koopia tegemiseks ei tohi originaalplaati isegi sõbrale edasi anda. Samuti ei tohi sõbra jaoks plaati kirjutada. Kui aga sõber tuleb külla ja kirjutab ise selle plaadi, siis on asi legaalne. Ainus asi, mida tohib originaalplaadiga teha, on seda edasi müüa. Laenata, rentida, jms ei tohi.


• Autos enda tarbeks kirjutatud plaati kuulates ja hääletajaid peale võttes ei pea plaati makist välja võtma, sest eraautos ei toimu avalikku esitamist. Seadusekarva lõhki ajades võib muidugi öelda, et kui kuulamas on määramata arv võõraid inimesi, ei tohiks seda plaati mängitada. Kui aga tegemist on avaliku kohaga, peab muusika avalikuks esitamiseks olema luba.


• Ostes välismaalt endale mõne piraatkoopia, võib Eesti piiril tekkida probleeme, eriti kui plaate on suuremas koguses.


• Piraatplaadi levitajat võib oodata karistusena rahatrahv või kuni kolmeaastane vanglakaristus. Eestis on seni trahvid piirdunud kümnete tuhandete kroonidega, ühel juhul on määratud pooleaastane vanglakaristus tingimisi. Reaalselt vangi pole kedagi pandud.

3 kommentaari:

Joonas Einfeldt ütles ...

Vot vot - nende subtiitrite osas ma ei oska mingit täiesti mõistlikku põhjendust välja mõelda. Tundub tõesti juuksekarva lõhki ajamine.
Mis aga puutub autoriõigustesse üldiselt, ükspuha mis elualal, siis ma olen taas nagu katkine makk. Mis iganes selle "represseeriva" organisatsiooni nimi oli, siis jällegi, miks võtta seda kui mingit organistatsiooni? Samasugused inimesed nagu kliendidki. Miks n-ö kliente ei võeta kui üht suurt organisatsiooni, vaid kui INIMESI, kellele tehakse liiga? Inimese kontekstis on ju mõlemad pooled arusaadavad - omakasu. Ei, see ei ole halb sõna, see on lihtsalt see sisu. Üks tahab omakasu eesmärgil odavalt saada, teine omakasu eesmärgil endale raha saada. Sisu on täpselt sama. Täpselt.
Iseenesest on see autoriõiguste teema mulle lähedane seoses netist jalgpalli vaatamisega. Paljud inimesed striimivad oma pilti, mille eest nemad on maksnud, aga vaatajad mitte. Ja siis reklaamide paigaldamisega teenivad veel ise rahagi. Telekompaniide viha on arusaadav, aga n-ö legaalses mõttes on kõik enam-vähem õige. Samas kohti, mis on kinni pandud - neid on piisavalt. Ja ma täiesti mõistan ka, miks neid kinni pannakse või kohtusse kaevatakse. Kuigi suur lootus on, et ei panda. :D Ja sama kindlasti on ka filmide või muusikaga.

Oluline on siin aga see, et ükspuha, milline pool selles keerulises asjas on sisulise poole pealt täpselt samas seisus. Omakasu. Ja kordan veelkord, see ei ole oma olemuselt ju halb sõna. See just ongi, mis paneb kõiki liigutama. Võime ju seda ilusasti kuidagi nimetada, aga kokkuvõttes see ikkagi nii on. Elu.

Karl ütles ...

Eks piraatluse juures tuleb suuresti mängu inimese isiklikud tõekspidamise ja seega universaalset vastust pole.
Aga EAKO puhul olen ma küll täiesti segaduses.Kidas on võimalik, et üks MTÜ, mis on loodud "autoreid kaitsma", maksab 75 miljonilise aastakäibe juures autoritasudeks vaid 3 miljonit krooni?

Joonas Einfeldt ütles ...

meestel suured palgad :D